Minu nimi on Mónika Déri

Olen pärit Ungarist ja elasin koos oma elukaaslasega. Augustis võtsid sotsiaalteenistused meie poja LVU alusel ära isa kuritarvitamise tõttu ja nad ütlesid, et ma ei suuda teda kaitsta. Ta pole kunagi olnud ohus, isa ei ole ohtlik.

Sotsiaalteenistus sundis meid lahku minema ja nüüd, isegi kui nad teavad, et mul on rahalised raskused ja ma pole kolm kuud üüri maksnud ning mul ähvardab väljatõstmine, keelduvad nad mind aitamast. Nii mina kui ka mu endine elukaaslane oleme neile mitu korda teatanud, et mu üürileandja tungib mu koju, ahistab ja häirib mind, kuid nad keelduvad aitamast. Ma püüdsin taotleda majanduslikku toetust, nagu me koos elukaaslasega varem tegime, kuid nad ütlevad, et mul pole õigust Rootsis viibida, isegi kui ma olen aktiivne tööotsija, seega keeldusid nad mulle vähemalt üüriraha andmast... 

Nad sunnivad mind Rootsis jääma, kuigi ma suudan tõendada, et mul ja mu pojale on Ungaris stabiilne elukeskkond, isa on nõus koju tagasi reisima, kus mul on ka stabiilne töö, aga nad ei lase meil minna.

Ma olen Rootsis üksi, mul pole perekonda ega sõpru, elan korteris, kus mind ähvardab üürileandja, ja ma ei saa kelleltki abi. Sotsiaalteenistused teevad näo, nagu nad mind ei kuulaks.

Ilma rahata ei saa ma midagi üürida, mu vanemad ei saa mind aidata, sest nad on vanad ja pensionil, iga päev võin ma tänavale sattuda ja siis on sotsiaalteenistusel veel üks põhjus, miks mulle mu poega tagasi anda ei saa, kui ma olen kodutu.

Ma tunnen häbi ja hirmu siin Rootsis, olles täiesti üksi naine.

Ma ei saa süüa, ei saa magada.

Ma tegin ka oma üürileandja kohta politseile avalduse, kuid nad lõpetasid juhtumi ilma midagi tegemata.

Ma vajan abi. Olen võõras riigis ilma rahata, tahan lihtsalt oma pojaga koju minna. Aga ma olen ema, seega ei jäta ma oma poega maha.

Ungari konsulaat ei aidanud mind ka.

Ma olen lihtsalt ema, kes teeb oma poja heaks kõike. 

Tänan teid abi eest ❤️