Nii et kust alustada... Tere, minu nimi on Lucas ja olen pärit ühest väikesest Horvaatia külast. Mul on olnud elus raskeid aegu, nagu ilmselt paljudel inimestel. Peamine probleem on see, et kaotasin palju aega pereprobleemidele, olles oma mõtetes suletud ega suutnud midagi väljendada ega tunda – armastust, viha, õnne... mitte midagi. Nüüd olen 23-aastane ja leidsin endale kõige ilusama ja austavama tüdruksõbra, mida ma eales soovida võiksin. Ta aitab mul vaimselt terveks saada ja ma arvan, et olen päris heas hoos ;D. Lõpuks leidsin töökoha, hakkasin inimestega palju rohkem suhtlema kui varem ja leidsin mõned hobid, mis aitavad mul pead selgena hoida ja eesmärkidele keskenduda. Nüüd, kui ma seda kõike kirja panen, mõistan, et tahan lihtsalt teda õnnelikuks teha ja talle anda elu, mida ta väärib, sest ta tuli siia Serbiasse tööle ilma rahata ja sõpradeta ning aitab mind ikka veel jalule tõusta... Jätan endiselt pealkirja „maja” alles, sest see on peamine asi, mida ma enda ja tema jaoks tahan, et saaksime lõpuks oma elu elama hakata. Olen väga-väga tänulik kõigile inimestele, kes annetavad ja mind toetavad. Kui keegi on veidi rohkem huvitatud minust, minu elust ja sellest, mis juhtus, räägin teile hea meelega oma loo. Veel kord tänud kõigile annetajatele ja jumal õnnistagu teid kõiki!