Kolm aastat tagasi tabas mind ajurabandus, mis muutis mu elu täielikult. Sellest ajast peale on mu keha vasak pool kahjustatud: mu liikuvus on piiratud ja ma suudan kõndida vaid umbes 200 meetrit, enne kui tekivad tõsised raskused.

Seetõttu on auto minu igapäevaelus hädavajalik. Varem oli mul Renault Clio 3, kuid oma seisundi tõttu pidin üle minema automaatkäigukastiga autole – nii leidsin oma Alfa Romeo 147.

Aja möödudes on see auto muutunud minu jaoks palju enamaks kui lihtsalt liikumisvahendiks. Ma olen selle tõeliselt armastama hakanud – ma jumaldan seda väikest Alfat ja see on saanud minu igapäevaelu usaldusväärseks osaks.

See aitab mul minna arstikontrollidele, sisseoste tegema ja täita neid igapäevaseid ülesandeid, mis muidu oleksid mulle väga rasked.

Kahjuks selgus kahe aasta möödudes, et mu Alfa vajab tõsiseid remonte. Selleks, et auto läbiks tehnoülevaatuse, tuleb parandada vedrustust, väljalaskesüsteemi ja kerel olevat roostet.

Selle müümine tähendaks, et ma loobun millestki, mis on mulle oluline. Praeguses seisukorras oleks sellel niikuinii vähe väärtust ja selle vahetamine teise sobiva auto vastu tähendaks veel suuremat rahalist koormust. Ma eelistaksin pigem seda parandada ja edasi kasutada.

Praegu on invaliidsuspension minu ainus sissetulekuallikas ja oma seisundi püsivate tagajärgede tõttu ei suuda ma tööd leida. Ma lihtsalt ei suuda üksi vajalike remondikulude eest hoolitseda.

Seetõttu palun teie abi.

Iga annetus, olgu see siis kuitahes väike, viib mind lähemale sellele, et mu auto saaks taas sõidukõlblikuks ja ma saaksin sellega edasi sõita.

Tänan südamest kõiki, kes leiavad aega minu lugu lugeda, jagada või toetada.