Surev perekond. Anname neile lootuskiirte.

Bukaresti ühes tagasihoidlikus nurgas elab raskustes perekond - suure hingega, kuid leinast räsitud eluga ema ja isa, kes kasvatavad oma kolme last kogu oma jõuga.

Kaks neist lastest, 18- ja 20-aastased, kannatavad raske autismi ja raske vaimse alaarengu all. Kolmas laps, 15-aastane, püüab oma peret nii hästi kui võimalik aidata.

Isal, 47-aastasel, on raske südamehaigus. Tal oli eelinfarkt 2020. aastal,ja 2024. aastal vajas ta taas meditsiinilist sekkumist ,ägeda müokardiinfarkti tõttu!

Ta muutus väga nõrgaks ja düstroofiliseks

Vaatamata oma kannatustele ei loobunud ta kunagi oma soovist tagada oma perele korralik elu. Kuid tema jõud ei anna talle järele. Haigus sööb teda ja valu ei ole ainult füüsiline, vaid ka vaimne.

Kolmel vennal on 21-aastane abielus õde. Kuid ka tema olukord on väga raske.

Nende lugu algab valuga, juba lapsepõlvest saadik.

Ema kasvas alates 8. eluaastast peale ema kaotamist lastekodus üles ja isa ei olnud tema elus kunagi kohal.

Isa jättis ema pärast abikaasast lahkuminekut tänavale. Ta kasvas üksi üles, elas ellu ilma perekonnata, ilma toetuseta - ta soovis ainult üht: saada oma päris pere. Ta suutis selle luua, kuid elu tõi talle taas üle jõu käivad raskused.

Nüüd vajavad nad meid. Nad vajavad teid. Igaüht, kes saab abikätt ulatada.

Nende vajadused on hädavajalikud:

Koht, kus elada - ei ole tähtis, kas see on Bukarestis või väljaspool, lihtsalt kusagil, kus nende lastele peavarju pakkuda.

Riided - vanematele ja lastele.

Töö - igasugune töövõimalus emale või isale võib aidata neil taastada väärikust ja lootust.

Nad ei küsi luksust. Lihtsalt võimalust. Nad paluvad, et neid nähaks. Nad paluvad natuke inimlikkust.

Iga annetus, jagamine või toetus loeb tohutult.

Olge muutus nende elus. Koos saame anda sõnale "inimlikkus" tähenduse.