Tere,

Ma tean, et rahakogumise alustamine võib tunduda kummaline, kuid me elame ainult üks kord ja ma tunnen, et mul ei ole muud valikut.

Olen üliõpilane Lätist, praegu teisel aastal Belgias õppimas. Need kaks viimast aastat on olnud minu elu kõige raskemad. Ma olen seisnud silmitsi väljakutsetega, millest ma ei oleks kunagi arvanud, et ma ellu jääksin. Kui ma esimest korda saabusin, ei saanud ma endale üüri lubada ja jäin kuueks kuuks kodutuks. Lõpuks leidsin töö, suutsin säästa piisavalt, et rentida väike tuba, ja sellest ajast peale olen töötanud peaaegu iga päev, et maksta õpingute ja elamiskulude eest.

Minu rahaline olukord on üle jõu käiv. Mu perekond Lätis on hädas, nii et mul ei ole olnud mingit toetust - nad saavad ise vaevu hakkama. Ma ei ole saanud neid kaks aastat külastada. Ma igatsen neid väga, eriti pühade ajal. Sel jõulupühal tahan lihtsalt koju minna. Ma tahan jälle kallistada oma perekonda ja kassi.

Aga ma ei saa endale lubada isegi kahe nädala pikkust töövabadust, et neid külastada. Kui ma seda teen, siis kaotan sissetuleku, millele siin ellujäämine sõltub. Seepärast alustasin seda rahakogumist.

Ma tean, et on palju teisi abivajajaid ja võib-olla ei tundu minu lugu nii pakiline. Aga kui te saaksite aidata, kasvõi pisutki, tähendaks see mulle palju. Tänan teid lugemise eest ja igasuguse toetuse eest, mida saate anda.