Vaikne. Märkamatu. Selline, keda me sageli isegi ei märka.

Ta on üksi. Tal pole perekonda, kelle poole pöörduda, ega kedagi, kes teda rasketel aegadel toetaks. Ta elab väikeses üürikorteris tagasihoidlikku elu ja arvutab iga kuu, kas raha jätkub. Ta töötab, kuid saab vaid miinimumpalka – ja nii ei jää mõnikord peaaegu midagi järele.

Sellest hoolimata ei anna ta alla.

Tal on suur süda. Ta hoolitseb hüljatud kasside eest, andes neile seda, millest tal endal sageli puudus on – kindlustunnet, soojust ja hoolt. Osa oma rahast kulutab ta nende toitmisele, kuigi teab, et siis ei pruugi talle endale piisavalt jääda.

Vabal ajal kirjutab ta laule. Vaikseid, siiraid... selliseid, nagu ta ise on. Võib-olla ei kuule neid kunagi keegi, aga need on tema viis rasketest päevadest üle elada.

Ta ei palu abi. Ta pole seda kunagi osanud.

Aga just sellepärast vajab ta seda praegu.

Iga annetus tähendab talle rohkem kui lihtsalt raha. See tähendab tunnet, et ta ei ole selles täiesti üksi. Et kusagil on inimesi, kellele tema lugu ei ole ükskõik.

Aitame tal veidi kergendust leida. Anname talle võimaluse rahulikumaks eluks. Ja näitame talle, et ka vaikivad hinged väärivad, et neid kuulataks.