🇦🇨

Südame vastus 🌿

Sõnad naiselt, kes alustab oma teekonda nullist — kuid usuga, unistusega ja armastusega.

Ma elan seal, kus elavad need, keda elu on veidi rohkem survestanud. Kus iga päev on nagu hommik ilma kardinateta, kus tuul puhub läbi pragude ja unistused koputavad akendele lootuses, et neid kuulataks.

Mul pole veel maja ega isegi korterit. Aga mul on süda täis soojust. Mul on armastus, mida ma hoian. Mul on unistus – mitte luksusest, vaid lihtsast nurgakesest. Soojast, tõelisest. Kus on koht mulle, mu perele. Kus mu tütar saab külla tulla. Kus me saame lihtsalt elada.

Ma ei palu almuseid. Ma palun, et mind kuulataks. Et kuulataks naise häält, kes tõuseb jalule, et ehitada midagi oma. Oma sadam. Oma kodu. Oma väike elupaik, kus kõlab muusika, kus õmmeldakse rõõmu, kus kasvab soojus.

Ma tahan alustada väikestest asjadest – vähemalt korterist. Võib-olla vaid ühest toast, kuid akendega tulevikku. Ja kuidas see lõpuks läheb – sõltub mitte ainult minust. Võib-olla ka sinust. Sellest, kes seda praegu loeb.

Kui tunned vastukaja, kui su süda ütleb: aita, – võtan seda märgina. Ma ei unusta seda. Ja sinu abi saab telliseks majas, kus elab armastus.

Tänan teid. Teie tähelepanu eest. Teie osalemise eest. Selle eest, et olete siin, isegi kui me ei tunne teid.

Austusega, Olga ja minu pere!

🇪🇪

Südame vastus 🌿

Naise sõnad, kes alustab oma teekonda nullist – aga usu, unistuse ja armastusega.

Ma elan seal, kus elavad need, keda elu veidi rohkem survestab. Kus iga päev on nagu hommik ilma kardinateta, kus tuul kõnnib läbi pragude ja unistused koputavad akendele lootuses, et neid kuuldakse.

Mul pole veel maja ega isegi korterit. Aga mul on süda täis soojust. Mul on armastus, mida ma hellitan. Mul on unistus – mitte luksusest, vaid lihtsast nurgakesest. Soe, tõeline. Kus on koht minu jaoks, minu pere jaoks. Kuhu mu tütar saab külla tulla. Kus me saame lihtsalt elada.

Ma ei palu almust. Ma palun, et mind kuulataks. Kuulda naise häält, kes tõuseb jalule, et ehitada midagi oma. Oma sadam. Oma kamin. Oma väike eluase, kus kõlab muusika, kus õmmeldakse rõõmu, kus kasvab soojus.

Ma tahan alustada väikeselt – vähemalt korteriga. Võib-olla ainult ühe toaga, aga tulevikku vaatavate akendega. Ja kuidas see välja kukub – see ei sõltu ainult minust. Võib-olla ka sinust. Sellest, kes seda praegu loeb.

Kui tunned vastust, kui su süda ütleb: appi, – võtan seda märgina. Ma ei unusta. Ja sinu abist saab telliskivi majas, kus armastus elab.

Tänan teid. Tähelepanu eest. Osalemise eest. Olemise eest, isegi kui me pole tuttavad.

Lugupidamisega, Olga ja minu pere!

🇷🇺

Südame vastukaja 🌿

Sõnad naiselt, kes alustab teekonda nullist – kuid usuga, unistusega ja armastusega.

Ma elan seal, kus elavad need, keda elu on veidi tugevamalt surunud. Seal, kus iga päev on nagu hommik ilma kardinateta, kus tuul puhub pragudest sisse ja unistused koputavad akendele lootuses, et neid kuulataks.

Mul pole veel kodu ega isegi korterit. Aga mul on süda, mis on täis soojust. Mul on armastus, mida ma hoian. Mul on unistus – mitte luksusest, vaid lihtsast nurgakesest. Soojast, tõelisest. Kus oleks koht mulle, minu perele. Kus saaks minu tütar külla tulla. Kus me saaksime lihtsalt elada.

Ma ei palu almuseid. Ma palun, et mind kuulataks. Et kuulataks naise häält, kes tõuseb jalule, et ehitada midagi oma. Oma sadam. Oma kodu. Oma väike elupaik, kus kõlab muusika, kus õmmeldakse rõõmu, kus kasvab soojus.

Ma tahan alustada väikestest asjadest – vähemalt korterist. Olgu see siis ühetoaline, kuid akendega tulevikku. Kuidas see õnnestub, ei sõltu enam ainult minust. Võib-olla sõltub see ka sinust. Sellest, kes seda praegu loeb.

Kui sa tunned vastukaja, kui su süda ütleb: aita, – võtan seda märgina. Ma ei unusta seda. Ja sinu abi saab kivi majas, kus elab armastus.

Tänan sind. Tähelepanu eest. Osalemise eest. Selle eest, et oled lähedal, isegi kui me ei tunne teineteist.

Austusega Olga ja minu pere!