Meile ei sobi peatuda, masenduda ega alla anda.

Kui teised jäävad oma seisukohale kindlaks, jääme meie oma ülesandele kindlaks.

Siin on, mida me ühiste jõupingutustega kokku kogusime ja ostsime:

– 25 invertergeneraatorit (3,5 kW);

– 64 päikeselaadijat;

– 40 välilampi;

– peagi ostame külmetusravimeid ja vitamiine.

Need pole lihtsalt numbrid.

Need on valgus, elekter ja soojus seal, kus sageli pole midagi.

Kõik läheb Ukrainasse juba järgmisel nädalal.

Avatud uste päeval – 22. veebruaril – on meiega koos meie sõber ja partner Viktoria Melnik – vabatahtlik, sadade humanitaarmissioonide koordinaator Ukraina relvajõudude jaoks ning heategevusorganisatsiooni „Z Nami Bog“ juht Kiievis.

Ja kohe pärast seda – järgmine väljakutse.

Ühendame, koordineerime ja suuname oma jõupingutused auto ostmiseks 112. brigaadile, mis hoiab oma positsioone Donetski suunal.

See masin ei ole luksus.

See tähendab liikuvust.

Varustust.

Evakueerimist.

Päästetud elusid.

Püüan mitte arvestada, kui palju sõidukeid oleme ostnud, kui palju oleme kaotanud rindeteedel ja kui palju oleme taastanud, et meie logistika Ukrainas jätkuks.

Sõjas kulub tehnika kiiresti ära. Aga tahe ei tohi.

Meie eesmärk on koguda 23. veebruariks 7 000 eurot bussi jaoks, mis viib meie abi Ukrainasse ja antakse annetusena üle 112. brigaadile.

Aeg on lühike. Vajadus on reaalne.

Iga päev viivitus maksab rohkem kui raha.

Ja kui me teame, kelle jaoks me kogume, ei ole loobumine võimalus.